Kust kohvioad tulevad?

Kohvipuud toodavad punaseid kohvimarju, mida korjatakse käsitsi, kui viljad on küpsed. Marjade sees on rohelised oad, mida röstitakse, et valmistada kohvi, mida te tunnete ja armastate. 

Kogu kohvi maitse- ja lõhnapotentsiaal peitub selles rohelises seemnes. Lõpuks see potentsiaal vabaneb rohelise kohvi röstimisel. Kõik rohelised oad ei ole ühesugused. Need võivad olla erineva välimuse ja maitsega sõltuvalt kohvi kasvatamise kohast, kohvipuu tüübist (sordist) ja töötlemisviisist.

PUU OTSAST TASSI

Kui marjad on kohvipuudelt korjatud, töödeldakse neid sõltuvalt kohvi päritolust mitmel viisil. Kolm kõige levinumat töötlemisviisi on: pestud, poolpestud ja looduslikult töödeldud. 

Lõpptulemus on see, et kohvimarja viljaliha eemaldatakse, nii et alles jääb ainult roheline kohviuba. Iga töötlemisviis aitab kaasa lõplikule maitsele, mida te selle joomisel kogete. Kuid enne, kui seda saab tassi kohvina nautida, tuleb oad röstida.

Kohvi röstimine on protsess, mis toob esile maitsed, mida me kohvilt ootame. Röstimise ajal läbivad oad keemilise reaktsiooni, mida nimetatakse Maillardi reaktsiooniks, mis põhjustab suhkru pruunistumist, karamelliseerumist ja maitse täielikku moodustumist. 

Starbucks röstib rohelisi kohviube, et tuua esile nende aroom, happesus, tummisus ja maitse. Iga kohvi röstitakse unikaalse maitseprofiili saavutamiseks, et rõhutada loomupäraseid maitseomadusi ning seetõttu on röstimine tõeline käsitöö. Meie röstijad oskavad röstida, et tuua välja igale rohelisele kohvile iseloomulik potentsiaal.

Röstimine on osaliselt kunst, osaliselt teadus. Röstimise kunst võimaldab Starbucksi röstijatel luua maitse, järjepidevuse tagamiseks kasutatakse teadust. Nii muudame kohvimarjadest saadud rohelised kohvioad maitsvaks ja aromaatseks kohviks, mida kliendid tunnevad ja armastavad. 

Järgmine kord, kui kodus tassi Starbucks^®-i kohvi valmistate ja joote, miks mitte võtta hetk aega, et meenutada, kust kõik algas?